Antalya

ANTALYA | Lopsakas rohelus, suurlinna melu ning kõikjal vabalt pikutavad koerad

Esiteks tuleks kohe ära öelda, et türklased armastavad värve. Värve, head toitu ja loomi. Ja oma külalisi, kelle eest hoolitsemine on neile muuseas auasi.

Tõenäoliselt pole üllatus, et mida lõuna poole ja mida soojemaks, seda tulisemaks muutub temperament. Vahemere põhjakaldal asuv Türgi on selle arusaama ehe kinnitus — türklased ei hoia oma emotsioone tagasi. Tõsi, valdavalt on need pigemini ülevoolavalt heatahtlikud.

Et turism moodustab sellel maal vaat et veerandi kogu ettevõtlustulust, osatakse siinmail seda väärtustada ja teadvustada. Kõige hämmastavam, selle sõna parimas tähenduses, on selgelt tunnetatav asjaolu, et kogu see külalislahkuse-värk on neil ehe. Ei ole kusagilt tunda, et külaliste vastu ollakse lahke, sest nii on vaja, nii peab, et teenida kasumit. See lihtsalt on neil veres, intuitiivselt ja lastetoa tasandil. „Meid on lihtsalt nii kasvatatud, põlvkondade kaupa,“ räägib kohalik turismiettevõtja. „Me ei suhtu meid külastavatesse inimestesse kui turistidesse, vaid kui külalistesse, ja seal on küllalt suur vahe,“ selgitab ta. „Ning me kohtlemegi igaüht, kes meie juurde tuleb, kui külalist, keda oleme oodanud, nagu me ootame omaenese külalisi, kes tulevad meile koju külla,“ jätkab ta. Nii see tõesti on — sa tunned end ükskõik millises Türgi hotellis just nii, nagu oleksid külas. Kelllegi kodus külas.

Loe artiklit edasi siit: http://reisijuht.delfi.ee/news/news/antalya-lopsakas-rohelus-suurlinna-melu-ning-koikjal-vabalt-pikutavad-koerad?id=81798863