EV100 ja uehiskondlik voorandumine2

EV100 ja ühiskondlik vastandumine

Osalesin detsembris Gustav Ernesaksa 110. sünniaastapäeva puhul Tallinna lauluväljakul toimunud ühislaulmisel. Varahommikuses karguses kogunesid koorilauljad ning üheskoos esitati kaks laulu, “Kuulajale” (2019 laulupeo laulikust) ja “Mu isamaa on minu arm”.

Jõudsin selle aja jooksul mõelda üllatavalt palju – ju tegi laulutaat Ernesaksa muusika minuga oma töö. Mõtteist jooksid kaleidoskoobina läbi lõppeva aasta sündmused, alates mu enese poja liitumisest Rahvusooper Estonia poistekooriga, mida pean ilusaimaks ja parimaks sündmuseks lõppenud aastal, ning sellest, kui tänulik olen, et mul on armas perekond ja mul on kodu. Ja mul on tööd.

Tõusev päike ning dirigent Hirvo Surva käes olev sinimustvalge lipp, mis ootas laulutaadile kaela sidumist, muutsid hetke ühteaegu nii rõõmsaks kui hardaks. Mu pilk liikus tahtmatult laulukaarele, mille suhtes liikus sügisel mitmeid „linnalegende“, mis olid suutnud meie väikese riigi väikest ühiskonda emotsionaalselt küllaltki kõvasti raputada. Tõsi, tegemist oli tõenäoliselt tahtliku valeinfo külvamisega, ent siiski oli mõtlemapanev, miks sellist asja ülepea teha.

Loe artiklit edasi siit:

http://www.harjuelu.ee/ev100-ja-uhiskondlik-vastandumine/